Süstamatk Vaindloo saarele 29-31. juuli 2008

Hommikul varane äratus, maitsev hommikusöök Kaberneeme Sadamakõrtsis, viimane pilk ilmaportaalidele ja sõit Kaberneemest Vainupea sadamasse võis alata. Sellele oli eelnenud aegade sobitamine, info hankimine ja ettevalmistustöö. Nii nagu matka käigus selgus, oli ilmavalik selle suve parim. Kui Kaberneemes oli taevas kergelt pilvine, siis mida lähemale Vainupeale, seda sinisemaks läks taevas ja kohale jõudes paistis taevas vaid mõni üksik valge pilvetükike. Vainupeal saime süstad vette lasta endisest sadamast, kus lahke spordisõpradest pererahvas meid sõbralikult teele saatis.

vaindloo_1.jpgvaindloo_2.jpgvaindloo_7.jpg

Kogu matkavarustus süstadesse pakitud, saimegi oma kauaoodatud reisiga algust teha. Meri oli kergelt tuuline ja taevas mere kohal pilvitu. Esimesed kümme kilomeetrit möödusid märkamatult ja varsti hakkas Antti kaugel silmapiiril valget täpikest nägema, kuna taevas silmapiiril oli kergelt hallikas ja objekte erisatada raske, siis arvasime nähtu viirastuse olevat. Peale väikest söögipausi avastasime, et tuul oli kadunud ja lainedki peaaegu maas. Nüüd algas matka kõige raskem osa – Ligi kaks tundi veel oldud, kuum päike paistis lagipähe, värskendav tuul ja lained olid kadunud, silmapiiril paistis midagi, mida nüüd juba võis kindlalt Vaindloo tornideks pidada, kuid mis sugugi lähemale ei tahtnud tulla.

vaindloo_4.jpg

vaindloo_5.jpg

vaindloo_6.jpg

Peale viietunnist sõitu ja umbes 27 km läbimist jõudsime Eesti põhjapoolseimale saarele. Randa olid meid tervitama tulnud kuulsaim saareelanik – piirivalvurite koer ja kaks saarel olnud piirivalvurit. Külalislahked saareelanikud andsid kiire ülevaate saarest ja pakkusid meile ööbimiseks tuba lastelaagri jaoks kohandatud võrgukuuris, kus olid sees isegi pehmed voodid. End ööbimiseks sisse seadnud, valmistasime maitsva õhtusöögi ja tegime ringkäigu saarel ja kuulasime huvitavaid lugusid saare ajaloost ja selle asukatest.

Pisut ka Vaindloo saarest. Eemalt vaadates tundus, et tegu on pigem naftapuurimisplatvormiga, kui saarega. Lähemale jõudes tekkis aga äratundmisrõõm, olles lugenud eelkäijate kirjeldusi saare kohta oli silme ette loodud suhteliselt sarnane pilt saarest. Keset Soome lahte seisab üksik, väike ja kivine saar, mis kiiresti kõrgub merest kolme-nelja meetri kõrguseks. Saarel kolm torni ja mõned majakesed, üksikud põõsad ning paar puud piirivalvurite kasarmu ees õuel. Ootustega võrreldes tundusid piirivalve radaritorn ja tuulegeneraator väga kõrged, kive oli saarel oluliselt rohkem kui oleks arvanud. Tegelikult oligi peaaegu kogu saar kaetud kividega, kusjuures Eesti rahvuskivi, lubjakivi, seal ei leidu. Tegelikult jäi mulje, et Vaindloo saar koosnebki rahvakeeli öeldes raudkividest – Alustades rannaluiteid moodustavast mõne sentimeetrise läbimõõduga kiviklibust kuni Vaindloo hiidrahnuni (Wikipedia andmeil Eesti kõrguselt teine (7,7m) rändrahn). Liiva saarel ei leidnud ning mulda ja murukamaratki võis näha ainult saare keskosas kasarmu õuel.

vaindloo_10.jpg

vaindloo_8.jpg

vaindloo_9.jpg

Saare keskosas asub 1871. aastal ehitatud Vaindloo tuletorn, mis on tänaseni kasutusel, samas lähedal paikneb piirivalvurite kasarmuhoone ja mõned abihooned. Saare kõrgeim ehitis mereseire radari mast koos radariga asub kõrgeimast osast pisut loodesse. Looduse poolelt on Vaindlool veel ainulaadne kiviniit ja üks suuremaid tiirude kolooniaid Eestis.

Teisel päeval jätsime Vaindloo seljataha ja suundusime Põhja- Uhtju saarele. Selle saare kohta tehtud eeluuring ei olnud väga häid tulemusi andnud ja nii läksime sinna täpsema ettekujutuseta, mis meid ees ootab. Sõit algas sarnaselt eelnevale päevale mõnusa tuule ja lainega, kuid taas muutus sõidu peale meri rahulikumaks. Randusime saare liivasel lõunakaldal, kuhu otsustasime ka laagri püsti panna.

Põhja-Uhtju on umbes 10 ha suurune saar Kundast 18 km põhjas. Saar on enamasti liivane ja pisut madalam kui Vaindloo, keskosas kaetud rohu ja madalate mändidega. Ainsate ehitistena on saarel Põhja- Uhtju tuulepaak ja selle juures asuv endine radoonihoidla. Saar on tihedalt asustatud erinevate linnuliikide poolt ja leidsime ka uru, mis tõenäoliselt kuulus rebasele.

vaindloo_11.jpg

vaindloo_12.jpg

vaindloo_13.jpg

Kolmandal hommikul, nagu juba traditsiooniks oli saanud, saime maitsta tuult ja lainet, mis sel korral eelnevad päevad üle trumpas. Niisiis võtsime ette tee Põhja-Uhtjult Vainupea sadamasse. Taas peale mõningast sõitmist muutus meri rahulikuks. Peagi olime tagasi Vainupea sadamas, kust jätkus teekond juba Autoga. Varsti jõudsime rõõmsalt ja õnnelikult tagasi kodusesse Kaberneeme.

Täname Vaindloo piirivalvureid ja Vainupea sadama peremeest külalislahkuse eest.

Ain ja Antti

Kõiki pilte saad vaadata siit

pixelstats trackingpixel

Rubriigis: Uudised,Toimunud matkad | 31. juuli. 2008

Eesti Matkaliit