Süstamatk Aegnale…

Mõned faktid Aegna kohta:

Aegna pindala on 2,93 ruutkilomeetrit.

Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb Lemmiku ninaga. Saare põhjatipp aga kannab nime Eerikneem, saare läänerannikul on Karikneem ning lõunarannikul Talneem, kus asub ka vana jahisadam.

Pea 70% saarest on kaetud metsaga. Aegna saar on maastikukaitseala ja seega ei tohi Aegnal korraga viibida üle 3000 inimese. Ka Helsingi liinil kursseerivad helikopterid ei sõida üle saare, vaid teevad tiiru ümber saare.

P5200136.JPG

Saarel on omale pesakoha teinud merikotkas.

Saare suurim ja kindlasti tuntuim rändrahn on Punakivi ehk Sitakari. Tänaseks on rahn paraku vaprate nõukogude mundrimeeste poolt õhatud. Põhjuseks väide, et vältida mere poolt saarele hiilivaid vaenlase luurajaid. Eelpool mainitud Lemmiku ninas asub Katlakivi, mille kohta räägitakse, et sellele kepiga tugevasti koputades olevat kuulda kummalist kuminat. Lemmiku kaelas on veel 23-st looduskaitse all olevast rahnust kogum. Neist vägevaimal, Tulekivil ehk Sihi Suurkivil on ümbermõõtu koguni 34,1 ja kõrgust 3,8m. Ühel neist rahnudest on leitud ka väike inimkätega uuristatud ümmargune lohuke. Tegemist on kultuskiviga, mille austamine võis alata nooremal rauaajal (9 saj.-13 saj. alguseni). Lisaks on saarelt leitud 12 rusikasuurustest graniitkividest laotud ringi, mida kohalik vanarahvas tundis Jeruusalemma linnana. Sarnaseid ringe on leitud ka Prangli ja Aksi saarelt, rääkimata Skandinaaviast. Suurte kivide kõrval on säilinud mõningal määral ka vana kalmistu.

P5200112.JPG

Esimesest inimasustusest (kaluritest) on teateid alates 1460-st aastast.

20 sajandi alguses sunniti 5 talu elanikud sõjaväe eest saarelt taanduma.

1911 aastal hakati Peeter Suure merekindluse projekti raames Aegnale rajama kaitsepatareisid. Neid ehitati ja täiustati kuni Teise Maailmasõjani. Sellest ajast on saarele mälestuseks jäänud hiiglaslikud varemed.

Kunagi oli saarel ka kitsarööpmeline raudtee. Raudtee pikkus oli 3 km. ning see töötas 1941 – 1944.

Aegna nime on kandnud üks nõukogudeaegne sigaretimark.

Veeallikaks Aegnal on puurkaev, mis asub saare keskuses. Vesi ringleb mööda suvist, ringistatud veetorustikku. Tsentraalset kanalisatsiooni ei ole.

Aegna saab elektrit 10kV pingega, merekaabli kaudu Viimsi poolsaarel asuvast alajaamast.

Saar ise kuulub Tallinna Kesklinna linnaosa haldusalasse ja on seega ainuke saar, mis on Tallinna territooriumil.
P5200083.JPG
Nii nagu kokku lepitud – kogunesime 20 ndal mail täpselt kell 12.00 Rohuneeme poolsaarele. Kokku sai meid ei rohkem ega vähem kui 17 inimest!
Alustasime juhistega kuidas ja kuhu ning mis süstas istudes teha või tegemata jätta. Ja juba olimegi süstadega veel!
Esimene proovilepanek oli Rohuneeme poolsaare ja Kumbli vahelisest veekitsusest läbiminek. Tundus, et rohkem oli vees olevaid kive kui vett ennast…
Taksitusriba õnnelikult läbitud, saime tasuks vaadata Kumblil pesitsevaid valgeid luiki. Ning muidugi tohutus koguses kajakaid ja muid ilusaid linde – millele nime kahjuks anda ei osanud. Kui Kumblil olid linnud ja ainult linnud, siis meist vasakul, Kräsuli silueti tasustal, võis näha Tallinna lahel liiklevaid laevu. Kräsuli saare tagant väljudes võttis meid sihikule korralikult tugev tuul, mis tahtis meid kanda just sinna, kuhu tema vaid teed teab?
Meie ajasime aga oma jonni ning maabusime õnnelikult Aegnal, Lemmiku liivadel.
Kuidas asi edasi läks ja seda mida Aegnal nägime – vaata meie pildigaleriist!

pixelstats trackingpixel

Rubriigis: Uudised,Toimunud matkad | 22. mai. 2007

Eesti Matkaliit