Kahepäevane matk Paunküla ümbruskonnas

11-12 veebruariks lubas ilmateade mõnusat ilma ja parasjagu külma. Reisisihiks oli mõeldud Paunküla looduskaitseala või Paunküla mäed, oosistik – kuidas keegi parasjagu kutsub. Looduskaitseala ise jääb Harju maakonna lõunaossa ja haarab enda piirkonda koguni 11 väikest järvekest: Rõõsajärv, Väike- ja Suur Kaksjärv, Rahkjärv, Paunküla Mustjärv, Paunküla Linajärv, Punamäe järv, Lindjärv, Kaatsjärv, Konnajärv, Kiruvere järv. Paunküla oosistik oma järvedega on kohalike suus leidnud hoopis teise nime: Teedelahkme.

Viis huvilist Ain, Helen, Sven, Katrin ja Kai pakkisidki 11 veebruari varahommikul oma kimpsud-kompsud autosse ja sõitsid Teedelahkmele. Vastu võttis meid mõnus lumine mets!

P2110009.JPG

Matkakepid parajaks – võetakse suund Rahkjärvele.

Oihh Kai jalg libises laudteelt kõrvale – siirdesoos oldud kõigest 10 minutit? Jalg uuesti tee peal, toimub läbivaatus. Tulemuseks, saabas vaid pealtpoolt märg, hetkega jääs, aga ei midagi hullemat! Olgu ette ära öeldud, et päris kuivaks ei õnnestunud meist kellelgi jääda, välja arvatud Ainil.

Edasine teekond paneb matkasellid ainult vaikides ohkama ja nautima ilusat vaatepilti, mida ei ole võimalik sõnadesse panna.

Jõudes Rahkjärveni kompame keppidega järvejääd. Tundub, et võib taskesi peale astuda. Nii suundumei üle Rahkjärve, kaasalaseks rebaseonu või rebasetädi jäljed. Rahkjärv ise on muuseas neist 11 järvest üks kalarikkamaid järvi, kuigi sügavust vaid 2m.

P2110016.JPG

Järgnevad tõusud ja ronimine on esialgu palavat tunnet tekitavad, võtame riideid aina vähemaks, kuid need annavad meile ka väärilise tasu. Kuuse tüvesse on keegi tekitanud augud, päris sügavad muide. Esialgne arvamus, et see on rähni nokatöö lükatakse seltskonnas ümber – ei saa olla rähn, liiga madalal. Mis pärast siiski osutub tõeks! Rähnil ei ole vahet, putukad ja mutukad siblivad ju ka meetrises puutüves ning miks jätta nad ometi sinna?

Kaardilugejad Sven ja Katrin panevad samal ajal kaardil meie asukohta paika ning ühiselt otsustatakse suunduda Mustjärve poole mille sügavus ulatub pea 8 meetrini. Mustjärvel leiame jäljed: jänes ja keegi suurte käppadega loom – jälg meenutab suure koera oma, aga kes täpselt teab, võibolla on hunt hoopis? Lõpptulemuseks leitakse, et tegu on punaste silmadega pingviini jälgedega.

P2110025.JPG

Sel päeval satume veel Punajärve ja Suure Kaksjärve äärde. Punajärve servas näeme kopra hmmmaste tööd, suured ja tugevad puud lihtsalt naksti ja ongi pikali. Kas kobras ka järve serva endale pesa talveks kuhjab ei teadnud meist kahjuks keegi, aga pildile sai kuhi jäädvustatud siiski. Suure Kaksjärveni jõudmiseks tuli meil silmtsi seista tõusude, languste, ojade ja miljoni dollariliste vaadetega. Läbida metsapadrikut, keeta söögiks makarone lumesulaveega ja teha järvejääl lumeingleid. Suurt Kaksjärve ennast peetakse Eestis üheks kõige punasema veega järveks, mille sügavuseks 6,2 m. Selle punase veega järve äärde on ehitatud RMK poolt väike onn, lõkkeplats ja välitualett. Urbaniseerunud nagu me oleme, otsustasime (küll põhjendusega, et siin saab vähemalt lõket teha) ööseks jääda siia. Toimkonnad valmis, asuti telki püsititama ja õhtusööki tegema. Päeva naelaks kujunes aga õhtune samblatee turbasamblast, mille mekk osutus tõeliselt heaks! Soe tee tõi kaasa unemati.

P2110052.JPG

Hommikul ärgates olid magamiskotid magajate peal härmas, niisamuti kui telgisisemus. Külma eelduste kohaselt -15C. Telgist väljudes haaras matkaselle oma lummusesse täiesti selge taevas (mis juba õhtul selgines) , päikesepaisteja karge õhk. Eelmise õhtu mälestuste ergutamiseks jälle samblatee ja seejärel uuesti metsa, soosse, rappa. Lumi, Väike Kaksjärv, Lindjärv ja oligi pool imeilusast päevast otsas. Lõunasöögiks jõudsime ringiga tagasi Rahkjärvele. Päikesepaiste ei lubanud järvejäält lahkuda ja nii sättisimegi priimused ning teepotid üles otse järvejääle. Teematerjaliks said männilt nakitsetud männikoor ja kanarbikuvarred. Kõhutäiteks valmistatud soe kartulipudru tõstis matkameeleolu haripunkti. Tundus nagu tahaks kõik matkasellid siia jäädagi! Aga… reaalsusesse tuli tagasi suunduda, aitamaks teadmine – me tuleme juba õige varsti, jälle tagasi!

P2110099.JPG

Kuhu täpselt ja millal? Sellest anname märku oma kodulehel – võimalus meiega ühineda!

PILDIGALERII

NB! Pildigaleriis on pilt allkirjaga PESA , millel on oletavasti kellegi pesa. Tegu on haavapuuga, päris sügaval metsas, kust inimtegevus puudub. Meie arvasime, et tegu on lendorava pesaga, aga äkki keegi on teadjam ning oskab meid aidata?

P2110093.JPG

Uhh, juba mõnda aega on Eestimaal külas olnud asi, ese, miski, aga nimi on tal Talv. Meie poolt igavesti oodatud!

Oodatud ? Jah – juba eelmisest aastast, umbes samadest kuupäevadest – oli suur tahtmine minna telgiga talvel metsa!

pixelstats trackingpixel

Rubriigis: Uudised,Toimunud matkad | 14. veebr.. 2007

Eesti Matkaliit