19-20.09.2009 süstadega Pakritel

Matk algas laupäeva hommikul Kurkse sadamast. Ilm oli septembri kohta superhea – soe, päikeseline ja kergelt tuuline – just nagu loodud süstamatkaks.

Kurkse sadamast aerutasime Suur-Pakri saare idarannikule, kus kohale jõudes valmistasime kosutava lõuna ja peale väikest puhkepausi asusime saarega tutvuma.

Jätsime süstad laagripaika, liikusime piki idakallast põhjasuunas, tehes vahepeal tutvust Suur-Pakri liitsihi päevamärkidega. Saare kirde osas ootas meid ees suurem väljanäitus Nõukogude Liidu armee laskemoona ja mõningase sõjatehnikaga. Siin oli meie, vaid meestest koosneval matkaseltskonnal uurimist-puurimist pikaks ajaks. Suur-Pakri põhjarannik annab kogu oma ulatuses tunnistust võõrvägede kohalviibimisest pika aja vältel. Lugematud mürsukraatrid, okupatsioonivägede poolt tekitatud kuumaastik algab päris panga servalt ning ulatub mitmel pool kaugele sisemaale. Tsaariarmee suurtükialused aga räägivad sellest, et militaareesmärkidel on saart kasutatud juba ammu enne Nõukogude Liidu aega.

Saare Loode-tipus asuva tuletornini jõudes oli meile selge, et saar on piisavalt suur ja liiga põnev, et kõike ühe korraga jõuaks üle vaadata. Niisiis otsustasime külastada veel saare keskosas asunud sõjaväeosa ja sealt tagasi idarannikule oma laagripaika suunduda. Juba põhjarannikul jalutades olid meid hämmastanud tohutusuured rohuväljad saare sisemuses, kuid nüüd risti üle saare matkates tundusid need veel suuremad. Tegemist siis loopealsete ja rannakarjamaadega, kus huumusekiht paepinnasel on nii õhuke, et peale väheste heintaimede ei taha seal miski kasvada. Pakri saarte eripäraks on see, et loopealseid ilmestavad kõikjal pommikraatrid ja lennukite pommide jäänused.

Laagripaika tagasi jõudes võtsime ette kosutava supluse ja nautisime õhtusööki. Olime pisut nukrad selle üle, et saare lõunaosas Suurkülas jäi käimata, kuid lubasime seda teha järgmisel korral. Lõkke ääres jätkus juttu sõjaväe „saavutustest“, reidil olevatest laevadest kuni taevatähtede ja satelliitideni välja.

Teise päeva hommikul asusime teele Väike-Pakri poole. Teel sõitsime kahte saart ühendava tammi silla alt läbi ning tegime lähemat tutvust saarte vahel asuva laevavrakiga.

Aerutasime mööda Väike-Pakri põhjarannikut saare idakaldale. Väike-Pakri põhjaosas asuv pank oli veelgi võimsam kui Suur-Pakril ning siin aitasid emotsioone tõsta merelt tulevad vahused murdlained.

Sellel saarel maabusime samuti idarannikul, otse sadama jäänuste juures. Siin külastasime kirikut ja Suurküla. Väike-Pakril oli inimasustus juba suurem – kohtasime mitmeid turiste ning ka kohalikke elanikke.

Peale lõunast supi söömist asusime teel kodu poole. Võtsime sihiks Kurkse sadama ja asusime aerutama, paremal käel juba tuttavad Pakri saared, vasakult paistmas Paldiski linn ja sadamad. Kurksesse jõudes pakkisime süstad autole ning sõitsime rõõmsalt pealinna tagasi.

Matkal osalesid: Ain, Antti, Marko, Sven, Viljo

Teksti autor: Antti

Kõiki pilte saad vaadata siit

pixelstats trackingpixel

Rubriigis: Uudised,Toimunud matkad | 21. sept.. 2009

Eesti Matkaliit